Sattusin äsja rääkima ühe tuttavaga, kes tunnistas, et tema ei tea sojavahast midagi. Ning uuris minu käest, et miks see tunduvalt kallim sojavaha siis nüüd äkki nii palju parem on kui laiatarbekaubas olevad soodsad parafiinküünlad?
Tõsi ta on, et kaubanduses on hetkel saadaval väga lai valik ja väga erineva hinnaklassiga küünlaid, kuid millest siis see erinevus tuleneb ja kas on ka midagi, millele me tarbijatena tihti ei mõtle?
Enda seisukohast sain oma tuttavale öelda, et kasutan puhtaid sojavahaküünlaid kuna:
- Ma hoolin keskkonnast
- Mulle on kallis enda ja oma koduste tervis
Igaljuhul inspireeris antud jutuajamine mind jagama oma senist teadmist sojavaha ning parafiini erinevustest.
Esiteks võiksime arutleda selle üle, kust on küünalde tootmiseks vajalik tooraine saadud.
Millest saadakse sojavaha?
Sojavaha saadakse sojaubadest, millest tehakse sojaõli ja sellest õlist omakorda hüdrogeenitakse sojavaha. Sojataimed kasvavad põllu peal täpselt samamoodi nagu meil Eestis näiteks raps. Taimi saab igal aastal taastoota ehk sojavaha on taastuv ressurss.
On ka veel teisigi taastuvaid allikaid, millest küünlavaha valmistatakse, nendeks on näiteks:
- Mesilasvaha (ei ole sobilik veganitele ning hind on ka parasjagu krõbe)
- Rapsivaha (väga tahke vaha ja sobib vormiküünalde tegemiseks)
- Palmirasv – samuti väga laialt kasutuses olev tooraine, kuid mitte niivõrd eetiline, kuna palmisalude kasvatamiseks võetakse maha ja tehakse alepõllundust troopilistes metsades, mille tagajärjel jäävad paljud loomad koduta (Internetis levib palju pilte süsistunud ahvipoegadest) ning ökosüsteem on häirunud. Palmirasva kasutatakse tema odavuse tõttu palju ka toiduainetööstuses. Keskkonnaaktivistid on asunud boikoteerima palmirasva sisaldavaid tooteid, kuna see ei tulene vastutustundlikest allikatest.
Muidugi saab küünlaid teha pea kõigist rasvadest. Keskajal, kui taimseid rasvu veel ei tuntud, kasutati tõrvikute ja küünalde tootmiseks searasva – kas kujutate ette seda aroomi? Seega on lisaks rasvasisaldusele küünlamaterjali puhul oluline ka see, kuidas ta põleb ning kas ta eritab põlemisel lõhna.
Millest on tehtud parafiin?
Parafiin on kõige lihtsamalt öeldes nafta kõrvalsaadus ehk võib ka piltlikult öelda, et kasutades parafiinküünlaid, põletad oma kodus dinosauruseid. Samas on parafiinküünlad kaubanduses kõige levinumad (ka nt teeküünlad on tehtud parafiinist).
Nafta on teadagi mürgine ning mittetaastuv loodusvara, mis kõlakate kohaselt meil maailmas ka varsti lõppemas on. Lisaks küünaldele kasutatakse parafiini laialdaselt ka kosmeetikatööstuses, kuna see tooraine on odav ning ei idane ega mädane.
Muidugi võib arutleda selle üle, et kui inimesed on nafta juba maa sees välja võtnud, siis tuleks see ka maksimaalselt ära kasutada. Samas toetudes erinevatele uurimustöödele, siis naftajääkide (parafiini) põletamisel lenduvad õhku mürgised ühendid , mis on kantserogeensed ning mõjutavad isegi meie reproduktiivsüsteemi. Kui kosmeetikatööstuses kasutatav parafiin teeb meie näiliselt head (muudab naha pehmeks), siis tegelikkus on hoopis midagi muud – aga kosmeetilistest ainetest kirjutan kunagi järgmises postituses.
Kas kõik “100% naturaalsest sojavahast” on ikka 100% naturaalne?
Eesti turul on viimaste aastate jooksul vallandunud täielik sojavahast küünalde buum. Pean tõdema, et enne kui teemasse süvenesin, siis kasutasin ka ise seda toodangut ja olin väga rahul, et olen keskkonnasõbralik. Paraku aga selgus, et kõik mis hiilgab pole üldsegi kuld.
Nimelt väidavad paljud meie tootjad ja ka välismaalt sisse toodud küünlad, et need on 100% looduslikud ja tehtud 100% sojavahast. Jah sojavahast need ilmselt tehtud ongi, kuid EL-s on hetkel sõnad “looduslik”, “naturaalne”, “keskkonnasõbralik” jne otseselt defineerimata ning nii võib praktiliselt ükstaspuha, mis tootele antud sildi peale panna.
Nutikad on veel tootjad, kes on loonud näilise “rohemärgistuse” – nt on ise disaininud rohelise lehe kujutise, mida oma pakenditel demonstreerivad – rohelise lehekese või konnakesega pakend tundub ju palju loodussõbralikum 🙂
Aga tulen tagasi küünalde juurde.
Nimelt, kui küünal on nt erkroosa ja lõhnab nagu maasikas, siis jah, ta võib olla 100% looduslikust sojavahast tehtud, KUID sinna on lisatud päris kindlasti sünteetilisi värvi- ja lõhnaaineid. Miks nii?
Näiteks kui ma tahan lillat küünalt ja soovin seda toonida mustikamahlaga, siis mis juhtub? Kuna mustikamahl sisaldab suures osas vett, siis ei lahustu ta vahaga, mis on oma olemuselt rasv (olete ju proovinud veeklaasi tilgutada õli ja vaadata, mis juhtub?).
Siinkohal kannatab ka küünla põlemine, kuna need veetilgad jäävad vaha tahenemisel sinna sisse lõksu või halvemal juhul tekib olukord, kus vaha tõuseb pinnale ja vedelik jääb anuma põhja. Samuti on küünalde puhul raskendatud kasutada pulbrilisi naturaalseid toonijad (nt mustikapulber, kurkumipulber), kuna pulber ummistab küünlatahti ning takistab küünla ühtlast põlemist.
Teiseks – maasikast ei ole võimalik teha naturaalset eeterlikku õli. Ehk ka see lõhn on tehislikul viisil, kes teab mis, keemilistest ainetest kokku segatud. Sama kehtib tegelikult väga suures osas ka naturaalsete lõhnade puhul. Nimelt aurustub naturaalne eeterlik õli juba ca 35-40C juures.
Küünalde valamisel aga vaha sulatatakse ja vormi valades on ta väga kuum (ca 50-…C). Seega kui soovid oma küünalt naturaalse eeterliku õliga lõhnastada, siis seda võib proovida, aga hoiatan, et selleks kulub palju raha ja tulemus on üsna nullilähedane. Seega kasutatakse ikkagi küünlatööstuses ka päris naturaalsete lõhnade puhul (nt sidrunhein) sünteesitud aroome, mis kuumakraadide juures ei lendu.
Ja kui nüüd kogu sellele kupatusele tuli otsa panna, siis ilmselt ei taha teadagi, mis sealt siis kõik meie sissehingatavsse õhku lendub.
Seega olge järgmisel korral küünlaleti ees seistes kriitilised ja mõelge, kas nt õunapirukast või šampanjast on võimalik naturaalset lõhna kinni püüda ning kui üks jõhvikalõhnaline küünal täidab ära päevadeks tugeva aroomiga kogu eluruumi, siis ilmselt on seal miskit kahtlast.
Aga tagasi erinevate küünlamaterjalide ja nende põlemise juurde. Kahjuks ei ole ma senini suutnud leida uurimustööd, kus analüüsitakse sünteetiliste lõhna- ja värvainetega küünalde põlemist (kui keegi teab sellist tööd, siis palun andke märku!)
Käesolevalt võtsin aga peamiselt aluseks ühe uurimustöö, kus testiti täiesti puhta sojavaha ning parafiini põlemist- ehk küünaldesse ei oldud lisatud lõhna- ega värvained (täpselt selliselt nagu -ökoHIPI küünlad).
Katsete tulemusel leiti väga suur erinevus tahma eraldumises ning ka erinevate orgaaniliste ühendite lendlemise osas, kus naturaalsest soja- ning mesilasvaha küünaldest lendlenud ühendid olid nii minimaalsed, et autorite arvates, ei väärinud see teadustöös mainimist.
Siiski rõhutati korduvalt, et olenevalt küünaldele lisatavatest värvipigmentidest ning lõhnaainetest võib ka naturaalsest sojavahast tehtud küünalde põletamine anda tahmamise ning eralduvate ühendite osas hoopis teise tulemuse.‼
Seega siseruumis kasutatavate küünalde puhul, soovitan siiski eelistada võimalikult puhast looduslikku vaha, ilma kahtlaste lisaaineteta.
Mõnusat ja tervisesõbralikku küünlavalguses olesklemist!
-ökoHIPI
